Kuidas luua head kodulehte?

Kodulehe tegemisel on kõige tähtsam lähtuda selle eesmärgist - miks lehte tehakse ja millist probleemi-ülesannet loodav veebileht lahendama peab, kirjutab 23. novembri Äripäev kuidas-rubriigis.

Iga ettevõtte puhul on eesmärk erinev. Mõned tahavad lihtsalt enda kontaktinfot kuskil kajastada, teiste jaoks on leht omaette turundus- ­ja müügikanal. Kõige lihtsamaks näiteks automatiseeritud müügikanalist on e­-pood.

Eeltöö

Kindlasti on vaja läbi mõelda ka see, kes on veebilehe sihtrühm, milliseid funktsionaalsusi veebilehele soovitakse, milline on veebilehe rajamise eelarve, kes koostab veebilehe sisumaterjalid ning kui palju aega soovitakse või ollakse valmis hiljem pühendama veebilehe haldamisele.

Platvormid, millel kodulehte luua saab, on avatud (Wordpress, Drupal jne) ja suletud (Wix, Presego, Shopify jne) koodiga. Üldjuhul on avatud platvormid tasuta kasutatavad, suletud platvormi kasutamise eest küsitakse kuutasu. Veebilehe võib arendada ka puhtas HTMLis. Kõigega, välja arvatud viimane, saab inglise keelt mõistev inimene ise vajadusel hakkama, küsimus on ajas ja tulemustes.

Ülesehitus

Hea veebileht on läbimõeldud, selle omanik teab, kes on külastaja, mis infot ta otsib, mis infot soovitakse talle esitada, milline on lehe struktuur ja info paigutus. Kui esimese osaga saadakse ise hakkama - ettevõtte ja toodete tutvustus-, siis sellega, kuidas infot paigutada, jäädakse hätta või tehakse ärieesmärke mitte toetavad veebilehed.

Lihtne ja “puhas” leht paneb inimesi rohkem tegutsema. Ilus disain ja vilets sisu või vastupidi ei toimi. Leht peab töötama tervikuna.      

Tellimine

Veebilehe valmistamine võtab selle tellimise puhul üldjuhul aega umbes kolm kuni kuus nädalat. Veebilehe valmistamise aeg sõltub nii veebilehelt oodatavast funktsionaalsusest kui ka sellest, kui kiiresti jõuab tellija kinnitada sobiva disainilahenduse ning esitada sisumaterjalid. ­

Veebilahendust saab teha erineva kvaliteedi ja tulemuslikkusega, millest sõltub ka hind. Koolipoisid teevad 500 euro eest, väikesed IT-firmad 1000­-2000 euro eest, personaalse disainiga (mitte template-lahendus) lehtede maksumus algab 3000 eurost.

Sealt kõrgemasse hinnaklassi jäävad lehed, mille puhul ei tehta "nii nagu tellija ütles", vaid hakatakse kaasa mõtlema. Valdkonna spetsialistid annavad nõu, milline uus veebilahendus olla võiks. Ülemist hinnapiiri ei ole, maksumus sõltub tööst ja eesmärkidest. Kuigi Eestis on tehtud ka veebilehti, mis maksavad 100 000 eurot ja rohkemgi, on enamiku ettevõtete jaoks mõistlik eelarve 5­000-15 000 euro vahel.

Kui veebilehe võimalustest on teadmisi vähe, tasub kõigepealt endale "odav ja lihtne" leht teha, millega esimesed kogemused kätte saada. Ambitsioonikal ettevõttel, mis soovib kasvada ka tulevikus, tasub veebileht teha koos oma valdkonna spetsialistidega, kui eesmärk on äri kasvatada, mitte sellega katsetada. Seega on oluline panna enda jaoks paika eelarve, millest tihti veebilehe lahendus eelkõige sõltub.

Igakuine haldus sõltub sellest, mis veebilehel toimub. Kui ei toimu midagi - pole vaja tooteid-teenuseid uuendada, pole sisuturundust jne -, pole vaja seda sisuliselt ka hallata, välja arvatud turvariskid. Kui veebileht on aga digiturunduse vundament, siis seal muutub pidevalt midagi - uus sisu, uued pildid, tekstid, testimised jne. Hinnad sõltuvad seega sellest, kui palju aega kulub.

Suuremad versiooniuuendused toimuvad erinevatel platvormidel erineva aja tagant. Teenuse pakkujaga tasuks see teema läbi arutada ja teha pikaajaliste kulude kalkulatsioon, näiteks hoolduskulud järgneva kolme aasta peale. 

Teenusepakkuja peaks looma süsteemi, mille haldamisega saab tellija ise hakkama. Elementaarne on tulevikus lehte täiustada ja arendusi teha. Mida paremini õpitakse olemasolevat veebilehte kasutama, seda rohkem tekib ideid, kuidas leht veelgi paremaks teha ja seeläbi äritulemusi parandada.

Turvalisus

Mitte mingil juhul ei tohiks jätta veebitarkvara hooldust juhuse hooleks. Tihti ei taheta hooldusesse panustada, kuna see on lisakulu, samuti arvatakse, et ega minu kodulehega midagi ei juhtu. Pärast seda, kui leht on robotite poolt kräkitud ja raha parandamisele kulutatud, ei ole tavaliselt enam turvalisuse vajalikkust vaja selgitada - see on valus õppetund.

Väga tihti on kodulehe turvalisus puudulik selle loomisest peale. Kogenematu veebiarendaja ei pruugi sisuhaldustarkvara installeerimisel turvalisusele piisavalt tähelepanu pöörata või kasutab ta kergekäeliselt kolmanda osalise mooduleid, mis ei ole turvakontrolli läbinud või on ebastabiilses arendusfaasis (alfa, beeta).

Läbi peab mõtlema ka kasutajate õiguste piiramise. Iga kasutaja võiks ligi pääseda ainult temale vajalikele funktsioonidele ja lehekülgedele. Sagedane administraatorina sisse logimine suurendab riski, et kõrgema taseme parool satub valedesse kätesse.

Häkitud lehe remontimine on töö, mida tavaliselt garantii ei kata, ning võimalik andmete leke vms võib minna kokkuvõttes väga kalliks maksma. Enamiku suuremate sisuhaldusprogrammide kasutusjuhendist leiab turvalise seadistamise ja selle kontrollimise kohta piisavalt infot.

Allikad: Magnus Kiisküla, WSI Online'i veebiarenduse juht; Kaarel Aus, Web Systemsi tegevjuht; Tanel Põld, Brightside OÜ tegevjuht­